uus

aasta siin on möödunud tööotsimise tähe all. Vaikselt hakkab juba üle viskama ja järjest süveneb tunne, et ma ei ole selle ühiskonna jaoks kvalifitseerunud. Isegi sellistes valdkondades, kus ma varem töötanud olen (nt catering hotellis) tahetakse saada kas Hotellikooli pabereid võid toidukäitlemiskursuse tõendit või midagi kolmandat, mida mul muidugi pole. Suurim komistuskivi on keel, mis pole ikka veel korralikult suhu saanud ja usun, et tuleks päris kiiresti, kui mul oleks keskkond, kus inimestega kogu aeg suhtlema peaks. Nt töökoht. Ise raamatuga pusimisest on vähe tolku. Kõige tobedam selle kõige juures on aga see, et mul tegelikult on tööd - paar tellimust juba ootab ja tähtaeg on sügisel. Ainult et honorarid saab töö üleandmisel, nagu ikka. Kirjutamine läheb ka vaevaliselt, sest mõtlen liiga palju selle nõmeda tööotsimise peale ja see, et ooperi tähtaeg ukse ees on, ei aita üldse mitte kaasa. Ühesõnaga kõik on natuke pahasti praegu.