Paistab, et on taas aeg jätkata siia kirjutamist.

Alustan algusest.
Me elame väikeses nummis külakeses nimega Ilpendam, mis asub 13 minuti bussisõidu kaugusel Amsterdami kesklinnast. Külas on 2 kirikut (!), väike hirmkallis pood, baar/söögikoht ja rahvamaja. Ning muidugi majad, enamasti 2-korruselised ühepereelamud, nagu meilgi. Meie maja on ehitatud 1924 ja kuulus algul küla bossile (a la selle külakese linnapea). Üürime seda kahe norrakaga nelja peale - Arild on samuti dirigent ja Ingrid lavastaja, mõlemad õpivad Amsterdamis. Ingrid on hetkel Zürichis Erasmuslane, tuleb tagasi novembri lõpus. Mõlemad norrakad on hipsterid; muhedad, toredad, heasüdamlikud ja väga-väga töökad. Suurema osa ajast on Arild ja Lodewijk ära, tööl ja koolis, mis tähendab, et kogu maja on minu päralt. Teoreetiliselt peaksin ma hommikust õhtuni kodus tööd tegema, suure osa ajast on see praktikas ka rakendust leidnud.
Minu töötuba on 2. korrusel ja magamistoast eraldi, päris esimene ja tõeline oma töötuba! Siin oli maja kõige koledam tapeet - mulonkõhtlahtikakavärvi, 70ndate hõnguline ja sinakas-kuldsete uduste triipudega. Inspireerib küll, aga mitte muusikat kirjutama. Eestist siia jõudes võtsime tapeedi maha ja värvisime seinad heledaks, taaskasutusest leidsime ilusa suure puidust laua ja IKEAst odavad riiulid, elektriklaver oli siin juba olemas ja no mida rohkemat võib üks töötuba veel tahta. Vaade aknast on meie väiksele tagaaiale (hollandlastele on see aed suur) ja kaugemal asetsevatele põldudele ja kanalile, vahepeal on autotee ka, aga seda ma ignoreerin. Selline on ka kogu küla ümbrus - põllud lehmade ja lammastega, väiksemad auto- ja kõnniteed ja kanalid. Kanalid on muidugi omaette fenomen! Aga nemad väärvivad omaette peatükki.

Mida ma siin esimese kuu teinud olen? Sisse kolinud (töötoa remont võttis paar päeva), üritanud töörežiimi peale saada (ooper + paar päeva tagasi valmis üks viiuliduo), laulnud ühe dirigendi lõpueksamil kaasa, põldude vahel ringi jalutanud (et pekk kannikatel liiga tihkeks ei muutuks). Liigelnud marsruudil Ilpendam-Amsterdam-Ilpendam-Purmerend-Ilpendam; Puremerend on mõne kilomeetri kaugusel asuv suurem keskus, märksa lähemal kui Amsterdam, kus me oma poodlemised ja muud vajadused rahuldatud saame. Nt täna käisime ja ostsime sealt (kasutatud) rattad, lasime Lodewijki juukseid lõigata. Esimeses ettejuhtuvas meeste juuksuriäris, kus oli 5 noort mustanahalist juuksurit korraga tööl ja pidevalt täienev elav järjekord. Kääre nad eriti ei kasutanud, enamasti masinat ja raseerijat. Ja kliendid olid 99% (Lodewijk on see üle jääv 1%) sellised nagu juuksurid isegi - kottis pükstega, paksude kaelakettidega. Väga omapärane vaatepilt umbes tunniks ajaks, Tallinnas sellist asja ei näe :D Lodewijk sai endale ilusa afro ja siis seadsime rattad kodu poole.