unes, et johanna-maria oli siin. sõitsin bussiga mööda avenüüd (kesklinna peatänav), kallas nagu oavarrest ja järsku vaatan - johanna kõnib, veel mingite imelike kootud virsikukarva karupükste ja samasuguse mütsiga. läksin maha ja küsisin, et mis ta siin teeb ja mõtlesin, et kuidas seda asja nüüd edale seletada - sest eda tahtis viimane nädal külla tulla aga mina va egoist ütlesin ei (sest terve nädal on aktiivsusi täis ja poleks aega tema järele vaadata. ja ma tahan lõpuni üksi vastu pidada) ja nüüd siis johanna tohib tulla aga tema mitte. ega ma vist väga suures vaimustuses sellest polnud, või oli asi milleski muus, aga johanna hakkas nutma. ja siis tuli veel välja, et ta on siin kuni 22.juunini ja ma ütlesin, et aga ta võib ju niikaua katja juures elada, katja pole suutnud endale uut üürnikku leida. mingid episoodid olid seal veel, aga enam ei mäleta nii täpselt.
göteborgi sümbol - poseidoni kuju - on mitu päeva järjest vahu sees kümmelnud. keegi lisas purskkaevu veele mingit pesuvahendit ja see siis ringles seal mitu päeva ja muudkui vahutas.
3 comments:
Oioi. ma ootan sind. mul on sulle igast asju rääkida. ja see, et sa mind varsti ilmsi võid nutmas näha, pole ka välistatud. kuigi praegu on asjad veel pigem lootustandvad...
Aga no kuule, virsikukarva kootud karupüksid ja müts?! :D
mingi 48 tundi ja suts peale ongi jäänud... kunagi arvasin ma, et jumal on olemas. aga ta haihtub taas.
usk ongi selline ... kahtlane.
Post a Comment