antud komp.nädalast on kohekohe kätte jõudmas, taolisel hommikutunnil nagu 9.17 tõi mind arvuti juurde minu virtuaalne guru katja. tegelikult ma ei saa ennast veel kooli jaoks säetama hakata, sest ta on hõivanud vannitoa ja ei saa mina sinna enne, kui tema hõõrumine lõppenud.
komp.nädal on muidu täitsa edukalt läinud, erialatund k.a., ainult ole tikub muga viimasel ajal koguaeg rääkima, hirmu ajab nahka. umbes taolised repliigid, et kuidas mul ikka kodus läks ja kas mul on ka koduigatsus või kiidab mind selle pärast, et ma julgesin extended technique proovida või et tema juurde võib alati pöörduda, kui abi tarvis jne jne jne. nagu ma oleks mingi hädapätakas. või jätan sellise mulje. ma olen ju kõige kangem ja kõvem eesti tõivet üldse!, kust siis selline valearusaam.
katjakese saatus selgub homme, kas saab oma paberid korda või ei. muuhulgas oli ta käinud kuskil prantsuskeele testil (ta nimelt üritab ennast ükskõik kuhu uuesti n-ö õppima saada, kasvõi matemaatikasse) ja teda oli paigutatud sinna rühma, mille taseme ta tegelikult juba valgevenes läbinud on. ainult et tõestavat diplomit kaasas põle, ju jäi see koju seinale lindikestega kaunistatud raami. ja seal kursusel olevat kohusutuslik kohalkäimine (üllatus-üllatus) ja ta ütles selle peale, et see pole tema jaoks. sest on kohustuslik kogu aeg kohal käia. ja see pole järelikult talle. sest peab käima. kohal. kas asi on ainult minus, või on need kaks lootusetult vastuolulised laused? samas, katja puhul vist vastupidi - passivad nagu sukk ja saabas, nagu kukk ja kana, ja otsemuidugi nagu loire ja tõivet. pean tõttama!
No comments:
Post a Comment