kuidas ma juba koju tagasi tahan. no ei ole hullemat pehmekest. väike pohmakas ei aita asjale ka üldse kaasa, kui, siis ainult vastupidises suunas. lennujaamas kabistati muidugi korralikult turvakontrollis, niiet vähemalt selles vallas sai päeva kirja. ja lennukis küsis eesistuja meesterahvas, et kas ma olen see mingi kuulus sportlane või midagi taolist kuskilt ajalehe või ajakirja fotolt. tuleb ikka hoolikamalt oma biitsepseid peita.
katjakene oli toas mööblit korralikult ringi tõstnud ja kirjutas parajasti oma mingi venelannast sõbranjele (kes on siin türklasega abiellunud) kirjatööd, sõbranje oli ka ise kohal, pärast veeris, et mis katja oli kokku kirjutanud. ülesandeks oli lugeda mingit rootsikeelset raamatut ja sellest vist miskit essee-taolist kirjutada. anja (see on tema nimi) valis ühe telekavapaksuse ja taskuraamatu-formaadis kriminulli. kui sa sellistest raamatutest elu tarkusi ei saa, siis kust mujalt.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
3 comments:
Oijah. Mis sa arvad, et meil, loiredel, on siin lõbus ilma sinusuguse tõivetita. Egas muud kui oma kehakeskme huuled koos hoida kuni sa ükskord naased. Või siis sa leiad seal omad tõivetid kellepärast sa naasta ei tahagi. Ma siis kügelen kuskil nurgas terve oma ülejäänud elu.
Tsitadell!
ja kui pilukellukest näed, tervita ka minu poolt!
selle pilukellukese pärisnimi on urmas-armas-ingel tigane. (vot seda ma mäletasin, et päris saiko nimi)
Post a Comment