hirss, tatar ja šokolaad

- rohkem pole eluks vaja.

möödas on õnnepäevad, mil õpetajate õpetaja krõpsuga tennised (sest ta ei oska paelu siduda) rootsi suuruselt teise linna puhtaid tänavaid määrisid. nagu ikka, jäi meil hambusse kinni paar sõna, seekord vähe sündsusetumad - knyllarbullar ja pessaar. esimene peaks olema tegelikult üks tüüpiline rootsi maius kanelbullar ehk kaneelisai ja teine uus tuttav nimega besar (tema nime oli raske meelde jätta). no ja sõna knylla - kes ei tea, see võib aimata. kaneelist on asi igastahes kaugel.

mõni aeg tagasi helistas keegi noormees seoses toa üürimisega (olen igaksjuhuks kuulutuse üles pannud, ehk leidub kuskil kesklinnale lähemal miskit. eraldi toale ei ütleks kunagi ei), kuid üsna pea kaldus jutt kusagile väga kaugele ja lõpuks tuli välja, et tegu on perverdiga, kes oma fantaasiatel jenny-nimelise kaasüürniku näol lennata laseb.. ütleme siis nii, et kui ma oleks sinna elama läinud, võtaks mu looming väga huvitava pöörde - teosed pealkirjadega ''..then i come, then jenny comes, then i come again.. '' (rondovormis), ''jenny came into my room without knocking'', ''jenny's 17-year-old cousin came for a visit'', ''in the sauna'' jne jne jne. no võta näpust (või kuskilt mujalt).

kool on kool nagu ikka. iseäranis meeldib ansambli dirigeerimine, kus posu heliloojaid ühe vehkimise saatel kas laulda joriseb või pilli üritab mängida. kompott missugune, aga see-eest on naljakas.

no ja lõpetuseks siis veelkord kiidusõnu hirsile, tatrale ja eesti šokolaadile, mida keegi koormaloom mulle toonud on. smaklig måltid!