ma lähen kohe-kohe kontserdi(te)le, tuleb siit midagi lühikest ja löövat. aga ega minu suust muud ei kuulegi ju.
kolmapäeval käisin paari heliloojaga (johan, martin, ivan) johani ühikas pinksi mängimas. muud päevad on kõik märkimisväärselt koolised olnud.. täna rüüpab ehk enne magamaminekut ühe õlle, et kaks eelseisvat kontserti paremini alla läheks, ja homme on martini soolaleivapidu. nädalavahetus peab äääärmiselt töine tulema, sest järgmine nädal on töökate heliloojate paradiis ehk siis komp.nädal. (pärdiku saba lohiseb iga jumala päev hommikust õhtuni kuulekalt ja monotoonselt ühest klassist teise, muuhulgas peab ta ka soolonumbris üles astuma ehk siis ennast kui loovat isiksust ca 40 minutit presenteerima. einojaa, nalja saab.)
mida muud kui tervisi sinna kaugele eestimaale ja kiitus neile, kes minu järele igatsevad.
4 comments:
keda sa petad - sa ei oska pinksi mängida. eile helistas mulle üks sinu tuttav noormees initsiaalidega k.a. ja palus, et kui ma sulle külla tulen, võtaksin kaasa ühe asja, mille sa viimane kord sinna unustasid. selle asja initsiaal on d. (aga tal on ka sünonüüme) ja sellel on rihmad küljes. khäkmkk
kuule võrreldes sinuga olen ma pinksigeenius! pinksi reket ongi minu käe järgi disainitud. sa topiks selle endale esmalt suhu või jumalteabkuhu, pallist rääkimata.
ja ma pole kuskile midagi unustanud, ära seleta. mõni fantaseerib liiga palju. ja ajab mind järjekordselt kellgi teisega segamini.
pinksireket see igatahes ei old, mis sa k.a. juurde maha unustasid. pigem midagi tonksireketi taolist. ole mureta, ma toon selle sulle ära...
soovitan soojalt (või isegi tuliselt) oma lennupilet tagastada. või kiiremas korras meelde tuletada, et reketid ja õied omavahel kokku ei käi.
Post a Comment